Tuleoht Eestimaa looduses suureneb iga päevaga, seega tasub enne elava tule kasutamist looduses kindlasti tutvuda Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) TULEOHU KAARDIGA. Kaardi leiate EMHI kodulehelt.

Samuti tuleb meeles tuleb pidada üldisi tulehutuse nõudeid:

• lõket tohib teha hoonetest vähemalt 15 ja metsast 30 meetri kaugusel;
• põlevat lõket ei tohi jätta hetkekski järelevalveta;
• käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid, nagu tulekustuti, ämber
• vee või liivaga, kustutusluud, labidas või märjad oksad;
• lõket tehakse tuulevaikse ilmaga;
• lõkkease ümbritsetakse mittesüttiva pinnasega, nagu muld, liiv või savi;
• arvestatakse lõkkest lenduvate sädemetega;
• pärast lehe- ja oksaprahi põletamist tuleb lõkkease hoolikalt kustutada;
• lõkke tegemisel tuleb järgida ka kohaliku omavalitsuse õigusakte (näiteks Tallinnas on keelatud jäätmeid ja kulu põletada, lõkke tegemine avalikus kohas on lubatud ainult Tallinna Keskkonnaameti eelneval kooskõlastusel, Tallinna linna heakorra eeskiri);
• lõkke tegemisest ei pea informeerima päästet ega hädaabinumbrit 112.

Lihtsad põhitõed, mida järgida, kuid nende eiramine toob igal aastal endaga kaasa tuhandeid väljakutseid päästjatele kogu Eestis, ummistab hädaabinumbri 112 liine, seab ohtu majad ja inimelud ning tekitab kahju loodusele ja keskkonnale, hoiab kinni päästemeeskondi, kui neid tõsisemale õnnetusele appi oodatakse.

Tuleohutusnõuete rikkujaid ja kulupõletajaid on võimalik karistada. Trahv füüsilisele isikule on kuni 18 000 ja juriidilisele isikule kuni 50 000 krooni. Sellele võib lisanduda tekitatud kahju hüvitamine. Üle viie hektari suuruse kulupõlengu või ühe hektari metsa põlengu korral algatatakse kriminaalmenetlus.

Kulupõletamist ja lõkke tuleohutusnõudeid reguleerib keskkonnaministri määrus „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded“ ning siseministri määrus „Tuletööde tuleohutusnõuded“.